Senin, 04 Februari 2013

Partidu CNRT Liu Husi Estrutura CDN no CPN Hala'o Primeiru Enkontru.

Saturday, 02 February 2013 14:57          
Last Updated on Sunday, 03 February 2013 18:08          
Written by MX
Dili, MLP- Partidu Kongresu Nasional Rekonstrusaun Timor Leste (CNRT) liu husi estrutura Konsellu Diresaun Nasional (CDN) no Konsellu Politíku Nasional (CPN) hala’o primeiru enkontru hodi halo avaliasaun ba eleisaun jeral 2012.
 
Primeiru enkontru CDN no CPN ne’e , loke abertura husi Sekretáriu Jeral, Dr. Dionísio Babo no akompaña husi Prezidente CDN, Francisco Kalbuady Lay.
Iha enkontru ne’e ,Sekretáriu Jeral Partidu CNRT, Dr. Dionísio Babo , iha ninia diskursu , hateten katak enkontru ida ne’e dahuluk depois eleisaun jeral 2012.
 
“Ohin ita mai hamutuk iha fatin ida ne’e atu hala’o primeiru enkontru hodi halo aviliasaun no hato’o relatóriu jeral kampaña ba eleisaun parlamentar nian” dehan Babo iha Hotel Garden Beach Pantai Kelapa, iha Sábadu (02/02/13). Antes atu hakotu ninia diskursu, Sekretáriu Jeral ne’e apela ba Membru CPN, CDN no koordenador sira husi distritu 13 tomak katak hahú husi fulan Janeiru ba oin atividade Partidu nian la’o hanesan ba-bain.
 
Atividade ne’ebé mak atu hala’o durante periódu 2013-2017 mak hala’o re-estruturasaun ba estrutura Partidu CNRT nian iha distritu 13, halo sosializasaun baze, nomos habelar estrutura Partidu ba aldeia sira ne’ebé mak to’o agora seidauk iha.
 
Iha tempu hanesan, Prezidente Konsellu Diresaun Nasional (CDN), Francisco Kalbuady Lay hato’o ninia apresiasaun ka louva ba Membru CDN, CPN, no koordenadór husi distritu 13 tanba ita hotu nian esforsu aan tomak mak ohin loron Partidu CNRT sai boot iha Nasaun ida.
 
Primeiru enkontru CDN no CPN , paritsipa husi Sekretáriu Jeral, Dr. Dionísio Babo, Prezidente CDN, Francisco Kalbuady Lay, II Vise Prezidente Partidu CNRT, Virgilio Smith, IV Vise Prezidente Partidu CNRT, Eduardo Barreto “Dusae”, V Vise Prezidente Partidu CNRT, Januário Perreira, Membru CDN husi distritu 13, membru KP husi nasional.
 
 
Fontes: partidocnrt.com
 
 

DISKURSU SUA EXELENSIA PRIMEIRU-MINISTRU KAY RALA XANANA GUSMAO NIAN IHA OKAZIAUN APREZENTASAUN PROPOSTA LEI KONA-BA ORSAMENTU JERAL BA 2013

Sua Exelênsia
Señor Prezidente Parlamentu Nasional
Suas Exelênsias
Vises-Prezidentes Parlamentu Nasional
Suas Exelênsias
Señores Deputadus
Karus kolegas, membrus Governu
Señoras no señores,
 
Ho laran ksolok tebes maka ha’u mai hakbesik Vosa Exelênsia, Señor Prezidente, ho
distintus deputadus sira hotu iha Uma Fukun ida ne’e, hodi aprezenta Orsamentu Jeral do
Estadu ba 2013.
Iha Setembru tinan kotuk, ha’u hetan biban atu mai aprezenta iha ne’e, iha Uma Fukun
ida ne’e duni, Programa V Governu Konstitusional nian, hodi realsa katak, agora, ita iha ona
vizaun ida ho planu ida atu implementa, hodi bele sai husi País kiak, ba País ho rendimentus
médius altus, iha 2030, ho populasaun ne’ebé segura, saudável, instruída no produtiva.
Iha tinan sanulu laran, moris núdar Estadu independente no soberanu, ita hasoru
problemas oioin, tuir ita-nia situasaun pós-konflitu, maibé tanba líderes timoroan sira hatene
hatudu, di’ak liufali paízes sira-seluk, vontade polítika ne’ebé konsistente, ho partisipasaun husi
komponentes hotu-hotu husi ita-nia sosiedade, mak konsege duni ho aten-barani no matenek
ultrapasa situasaun pós-konflitu né.
Iha prosesu tinan sanulu hala’o konstrusaun (nebé hahú husi zero) no konsolidasaun ba
ita-nia joven Estadu, ita repara katak ita pertense ba grupu LDCs (‘Least Developed Countries’
ka Paízes menus Dezenvolvidus).
Iha ona estudus barak, husi peritus, kona-ba oinsá ‘LDC’ ida bele dezenvolve, ho
perspetivas kona-ba sustentabilidade futura, no konsidera mós katak tenke alkansa Objetivus
Dezenvolvimentu Miléniu nian.
Teorias ho experiênsias hirak né, husi instituisoens ne’ebé envolvidas ho pobreza
permanente rai-seluk nian, maka tulun ita lidera diálogus ‘g7+’ kompostu husi 18 paízes, ho
total populasaun liu 350 milhoens. Ita fó hanoin beibeik ba komunidade internasional kona-ba
nesesidade atu adopta mekanizmus foun, hodi troka sira tuan, ne’ebé utiliza iha tinan barak
tebes no hatudu ona katak mekanismus né la efikazes.
‘New Deal’ ka Akordu Foun, ne’ebé lansa iha Busan/Koreia do Sul no hetan debates iha
korredores ONU, reflete bazikamente nesesidade atu paízes sub-dezenvolvidus sira bele
koñese sira-nia realidade rasik (sosial, polítika no ekonómika), sira-nia frakezas ho sira-nia
potensialidades, hodi nune’e sira bele konduz prosesu no tuir dalan nebé di’ak liu ba
dezenvolvimentu, gradual no seguru, atu bele asegura ninia sustentabilidade.
Prinsípiu orientador ida ba Grupu ne’e maka atu konsidera, iha nia liñas jerais, prinsípius
makro ho doutrinas mikro nebé universais, maibé hanesan de’it guia, ba nia polítikas anuais no
ba tempu naruk, no politikas sira né tenke reflete nesesidades atuais no reais país ida-idak
nian, hodi bele evita katak governus sira sai deit teorétikus no subjetivistas demais iha sira-nia
planus.
Teorias makroekonómikas né hotu la konsege rezolve krize finanseira mundial ne’ebé
boot no arrastadu ona. Mundu ohin-loron presiza doutrina ida ne’ebé umana liu, katak nebé tau
valor no importância ba dignidade emar nian, atu bele liberta-an husi kálkulus matemátikus ba
lukrus, kona ba sura deit osan, atu define PIB estatístiku ba nasoens, hanesan instrumentu
hodi avalia no haketak tiha rikus ho kiak, enkuantu kiak sira hadau sira nia moris, hodi depende
ba espekulasoens merkadu nian, iha mundu. Espekulasoens ho merkadu, nebé la hatudu
katak, iha EUA, riku-na’in sira transfere tinan-tinan 1.7 trilioens dólares ba liur, hodi evita selu
impostu no, iha Uniaun Europeia, tinan-tinan, halo mos tranzasoens ne’ebé hanesan, to’o 1.3
trilioens dólares.
Mundu kompreende tiha ona katak sistema nebé agora kaer ekonomia iha mundu, la ós
de’it moras maibé dodok husi laran, no hatene mos ona katak 99% husi umanidade depende ba
rikus ho poderozus sira, tamba sira-nia peritus, iha deit sira nia servisu fatin ho salárius mesak
ás, produz nafatin doutrinas oi-oin atu kiak sira bele kumpre.
Iha ona 2004, mak Timor-Leste foin tuir Programa mundial ONU nian, kona-ba kombate
ba pobreza, koñesidu hanesan Objetivus Dezenvolvimentu Mileniu. Apezar de ikus, ita konsege
susesus ki’ik balu (hanesan redusaun mortalidade infantil, kombate ba tuberkuloze, nst), di’ak
liufali paízes independentes ne’ebé moris liu ona tinan limanulu. Maibé, ita realistas, tamba
hatene katak buat ne’ebé ita konsege daudaun ne’e, relativu tebetebes, ba-sá ita, nasaun ida
ki’ik, ho de’it abitantes milhaun 1 (ida). Ita la iha pretensaun atu kompara ho nasoens ho ona
bazes ekonómikas sólidas, iha nebé konseitus klásikus kona-ba makroekonomia (hanesan:
empregu - dezempregu, importasaun- exportasaun, despezas - reseitas) bele aplika duni maibé
sira la aplika.
Ne’e mak dezafiu atual mundu modernu no globalizadu, ne’ebé ema kiak sira simu
tomak no habosu-an ho konseitus no teorias bara-barak, no la hatene katak konseitus ho
teorias hirak ne’e só fó vantajen ba boot sira iha mundu, nebé kaer poder desizaun no kaer
osan, hodi hanehan ho artimañas, katak ho bobar no matenek, ho tan ameasas, povu sira hotu
nebé fraku no kiak liu.
 
Exelênsias,
 
Se Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu trasa metas ba tinan 20 nian, V Governu
Konstitusional aprezenta ona nia programa polítiku ba tinan 5, ne’ebé define metas atu alkansa
to’o mandatu remata. Ohin, dala ida tan, ho laran ksolok ha’u mai iha ne’e, hasoru distintus
deputadus, hodi aprezenta OJE 2013 nian, orsamentu ne’ebé fó resposta ba programas tinan
dahuluk mandatu nian.
Maibé, ha’u tenke fó hanoin iha ne’e, no ba Povu tomak, katak programa tinan 5 nian
ne’e, prátikamente, sai hanesan programa kinkéniu dahuluk, ka tinan lima dahuluk, ba PED.
Tuir ninia obrigasaun, Governo ida né orientadu atu haré ba futuru nebé naruk, hodi
labele monu-an ba hanoin atu tau-matan deit no rezolve problemas hotu-hotu loroloron nian.
Governu konsiente katak, se la iha vizaun ida nebé luan no futurista, ou, se la adopta ‘Road
Map’ ka Roteiru ida, hodi hahú no kontinua prosesu dezenvolvimentu, ne’ebé gradual no
konsistente, mak ita sei lakon tempu iha análizes ho eskala valores ne’ebé ki’ik no kria
konfuzaun iha ita-nia esforsus.
Sá-tán iha nia inísiu hanesan Timor-Leste nia kazu, prosesu sósiu-ekonómiku nebé deit,
sempre prosesu ida ke kompleksu. Atu bele fó resposta ne’ebé di’ak, tenke iha uluk-liu análize
kle’an kona-ba prioridades, sira nebé sei fó impaktu, iha médiu prazu, ba prosesu tomak, no
análize kona-ba interdependênsia iha atividades hotuhotu englobadas.
Tanba ne’e, mak projesoens makroekonómikas tenke tau iha konta metas nebé hakarak
alkansa, iha médiu no longu prazu. Nuné mós, polítikas ne’ebé atu implementa tenke merese
fazeamentu ida kona-ba sira-nia projesoens, relasiona ho impaktus no benefísius, nebé nunka
bele imediatus, tanba buat nebé imediatu sempre tranzitóriu deit.
Tanba ne’e mos mak, purezemplu, projetus Rede Nasional ba Eletrisidade ho Projetu
Tasi Mane tenke haree iha âmbitu integral, kona-ba nia ezekusaun, no integradu, kona-ba
impaktu no benefísius nebé bele estimula no produz, ba médiu ho longu prazu.
Governu adere ba paradigma foun ba dezenvolvimentu. ‘Funu hasoru kiak’ sai hanesan
‘slogan’ permanente ida husi komunidade internasional no Nasoens Unidas, Banku Mundial,
FMI ho OCDE, sira hotu mak hamrik iha oin, hodi promove luta hasoru pobreza, enkuantu nia
rezultadus ita hotu bele haré, liu-liu iha kontinente afrikanu. Bilioens no bilioens de dólares, mak
investe tinan-tinan, maibé ema barak liu husi populasaun mundial mak kontinua la hetan ai-hán,
la iha uma, la iha tratamentu ba saúde, la iha edukasaun no la iha seguransa.
Iha ema kuriozu ida mak deskobre katak só iha Timor-Leste, entre fins 1999 to’o 2007,
komunidade internasional investe duni, liu dólares bilioens 8, maibé ita timoroan mak sala, bainhira
númeru populasaun kiak aumenta 5% iha 2007.
Ita, timoroan, tenke evita tuir deit moda, nebé halo kálkulus estatístikus no matemátikus
simples, kona-ba rezultadu husi ita-nia asoens, só para justifika investimentus ne’ebé ita
hakarak halo. Wainhira amerikanus tokon-ba-tokon iha dezesperu laran, ta’uk lakon sira-nia
uman, tanba labele ona kontinua selu sira-nia tusan tanba empréstimu husi bankus, bainhira
europeus sira, tokon-ba-tokon, la hetan kbit atu hán dala ida loron ida, ita bele dehan ona katak
sira ne’e kiak ka, dehan de’it katak sira la iha empregu? Iha Timor-Leste, ita adopta padraun
internasional katak ‘kiak mak ema ne’ebé loron ida moris ho menus de dolar ida’.
Ha’u koloka kestoens hirak ne’e, atu ita hotu-hotu kontinua tuba metin ba ita-nia
realidade no hatene foti ita-nia matan, hodi haré ba prosesu, iha médiu no longu prazu nian.
I Governo Constitucional lansa kedas ona objetivu ‘luta kontra pobreza’, hanesan
‘Kauza Nasional’, no ita hotu kontinua desididus ho meta ida ne’e, atu halakon moris kiak iha
ita-nia país.
Programa V Governu Konstitusional, hodi haktuir Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu,
estabelese no promove Zonas Ekonómikas Espesiais. Konstituisaun RDTL konfere, ba Oe-kuse
no Ataúru, rejimes espesiais. Atu territórius rua né bele hetan sira-nia estatutu espesial, tenke
halo estudus nebé di’ak no kle’an.
Timor-Leste sai ona protagonista iha inisiativas barak, iha nível internasional, pelu
menus kona-ba EITI (Iniciativa ba transparênsia iha indústrias extractivas, no sai 3o. iha mundu
no 1o. iha Ázia nebé haktuir padroens sira né, hodi fó ona tulun ba paízes barak ne’ebé
hakarak koñese di’ak liu ita-nia prátika, atu bele banati tuir) no kona-mos ba lideransa iha ‘g7+’.
Ita timoroan sei protagoniza tan inisiativa ida, kaer paradigma foun ba dezenvolvimentu,
lori buka konvense mundu kona-ba kombate ba pobreza, nebé efikaz no sustentadu.
Hodi aproveita bazes jurídikas no konseptuais ne’ebé ita iha, Governu deside ona katak
Oe-kuse sei sai alvu ba projetu-pilotu ida kona-ba Zona Ekonómika Espesial, no paradigma
foun ne’e sei hanaran ‘Zona Espesial ba Ekonomia Sosial de Merkadu’.
Nudar membru CPLP, no halo parte mos iha Forum Ekonómiku, Macau nian, entre
CPLP ho Xina no tama daudauk iha prosesu adezaun ba ASEAN, iha nebé hala’o hela debates
ba temas, hanesan ‘common market’ ho ‘market chain’, Zona ekonómika Espesial Oe-kuse
nian, tuir ita bele haré, bele sai hanesan entrepostu komersial no industrial ida, ho hanoin ba
merkadu maibé ho abranjênsia sosial kle’an liu, hodi fó impaktu boot ba populasaun ‘atoni’ no,
konsekuentemente, ba Timor tomak.
Ho konkordânsia husi Prezidente da Repúblika, Governu deside hili Dr. Mari Alkatiri,
hanesan Reprezentante Estadu iha inisiativa ida ne’e, ba estudus, análizes no kontaktus, ho
paízes CPLP no, tan-sá lae?, ho paízes ASEAN no Pasífiku, ba Programa ida ke iha nia
relevansia estratéjika, nebé sei habelar mos ba Ataúro ho partes seluk, iha ita-nia país.
Exelênsias,
Filosofia nebé orienta Governo ida ne’e, maka nia mai husi IV Governo, ou, ho liafuan
seluk, ami simu knar atu kontinua implementa programas no reformas nebé la’o ho susesu.
Kontinuidade husu korresaun permanente ba mekanismus aktuasaun nian, no ba sistemas
trabalhu no mós aperfeisoamentu iha metodolojias no iha operasionalidade administrasaun ho
jestaun nian.
Orsamentu nebé, ohin, ha’u mai aprezenta ba Parlamentu Nasional, tetu didi’ak ona
objetivus polítika makroekonómika nian no sai hanesan expresaun finanseira husi buat ne’ebé
ami propoen, atu halo iha kurtu prazu, hodi nune’e, ba médiu no longu prazu, bele halakon
moris-kiak iha Timor-Leste.
Ne’e dezafiu todan ida, nebé rekere krescimentu ekonómiku forte, ligadu ho infraestruturas
nebé di’ak ho rekursus umanus kualifikadus. Konkretizasaun objetivus hirak ne’e sei
husu ka ezije investimentu públiku ne’ebé boot.
Milagres ekonómikus, nebé mosu iha 2a. metade sékulu pasadu, no balun mak la iha
rekursus naturais relevantes, hatudu konsistênsia, nebé orientada ba investimentu públiku, ba
kriasaun kondisoens bázikas kona-ba jerasaun fontes rikeza sira-seluk, hodi mantein
krescimentu kontinuadu, ho díjitus rua, no dezafia inflasaun nebé mos ho díjitus rua. Pergunta
ne’ebé sira halo mak, entre, ‘ how low it should be and how high it can be’, iha sira nia análize
hodi buka solusoens nebé adekuadas, iha kada períodu implementasaun ba sira nia
programas. Maibé, dilema loloos ba sira mak, se sira tenki pára ho programas dezenvolvimentu
hodi fó liu atensaun ba inflasaun, ou, se sira tenki esforsa atu labele husik inflasaun haksoit aas
liu, no sem kontrolu, enkuantu sira kontinua nafatin ho programas dezenvolvimentu, nebé husu
hela investimentu públikus boot.
Orsamentu ba 2013 ninia partikularidade maka, investe iha polítikas foun, nebé
bazeia ba Programas V Governu no Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu, no reforsa
investimentu iha polítikas nebé hahú ona iha tinan sira uluk, nebé lori duni País ne’e ba
estabilidade nebé metin, ba jestaun asuntus Estadu nian ne’ebé di’ak liu no ba arranke
ekonómiku.
Timor-Leste iha rikusoin nebé boot tebetebes kona-ba rekursus naturais, liuliu petróleu
ho gás. Ita hotu hatene katak rekursus hirak ne’e la renováveis, maibé mos hanesan ha’u
hateten ona iha Parlamentu ne’e, ita presiza tebetebes utiliza rekursus hirak ne’e hodi
dezenvolve país, atu iha futuru nebé bele badak no bele naruk, ita konsegue ekonomia ida
nebé la dependente ona ba setor petrolíferu.
Husi kedas I Governu, ita hotu assume kompromisu ba Povu Timor tomak, katak sei
utiliza osan husi reseitas petrolíferas ho forma sustentável, ho objetivu atu proteje jerasoens
aban-bainrua nian. Tanba ne’e no ba ida ne’e, mak Parlamentu Nasional autoriza halo
diversifikasaun ba investimentu husi Fundu Petrolíferu.
Iha termus finanseirus, ne’e signifika katak ita haré, iha orizonte, perspetiva ida ba
futuru, kona-ba dekréscimu husi total despezas públikas, no signifika mos katak tenki hahú,
daudauk ona, limita krescimentu abuzivu kona-ba despezas korrentes - dezafiu ida nebé koloka
ba administrasaun públika tomak, hodi la haluha katak instituisoens Estadu iha hela sira nia
prosesu krescimentu rasik. Tan-né mak, Governu ida ne’e komprometidu atu hadi’a prestasaun
servisus ba povu no atu korriji irregularidades jestaun nian, hodi hetan estabilizasaun
orsamental iha despezas korrentes.
Só orientadus iha pensamentu kona-ba ‘konstrusaun no konsolidasaun’, mak ita bele
garante, husi parte ida no iha médiu prazu, atu jera ka kria reseitas doméstikas, hodi finansia
persentajen nebé boot liu husi despezas Estadu nian no, husi parte seluk, atu atrai
investimentus iha setores produtivus, nebé bele fó liután benefísius ba timoroan tomak.
Orsamentu Estadu ba 2013 viabiliza dezígniu, ka hanoin no hakarak, ida ne’e ho
forma ida nebé prudente.
Orsamentu Estadu ba 2013 estabelese duni prioridades, ho didiak.
Orsamentu Estadu 2013 ida ne’e, orsamentu ida nebé ekilibradu.
 
Sua Exelênsia
Señor Prezidente Parlamentu Nasional
Suas Exelênsias
Señores Deputadus,
 
Iha debate kona-ba OJE 2013 nian, ne’ebé ohin ita hahú, ha’u tenki loke, ba
konsiderasaun, susesus ho konkretizasoens nebé hetan ona, husi polítikas no orsamentus
ne’ebé implementa iha tinan sira uluk.
Bainhira ita fila pájina kona-ba primeira dékada, núdar Nasaun independente, ita labele
haluha atu rekoñese katak, maski ho obstákulus, ita bele harii duni arkitetura polítika no
institusional ida ke metin tebes, ne’ebé hatúr ona estabilidade sosial.
Tinan ida ne’e, Timor-Leste tama iha konjuntura ida ne’ebé diferente, espesial. Iha tinan
kotuk, ita asiste momentus markantes rua, núdar experiênsia hanesan Nasaun soberana - husi
parte ida, ita liuhusi epizódiu eleitoral ida ne’ebé mai hametin liután ita-nia demokrasia; husi
parte seluk, ita asiste desmobilizasaun ba Misaun Nasoens Unidas nian no ba Forsas
Internasionais Estabilizasaun, hodi konfirma katak ita prontu atu assume, mesak ona, lideransa
ba ita nia destinu.
Ita-nia kompromisu atu garante klima paz no seguransa, la monu ba rai, tanba Timor-
Leste ohin loron sai hanesan promesa ba dezenvolvimentu.
Progresu, tuir dalan dezenvolvimentu, bele sukat ho formas barak. Forma ida mak
krescimentu ekonómiku, ne’ebé taxa média krescimentu ekonómiku naun-petrolíferu ita-nia
Nasaun nian, mak 11,9% hahú husi 2007!
Iha imprensa internasional, “The Economist”, revista ho reputasaun boot, klasifika
ekonomia Timor-Leste nian hanesan sextu krescimentu nebé lais liu iha mundu.
Rekoñesimentu ida ne’e fó, ba ita, espíritu konfiansa no reziliênsia, hodi hasoru futuru nebé
hakbesik-an daudauk. ‘The Economist’ la dehan katak ita mak 6a. ekonomia mundu nian,
dehan deit katak ita dezenvolve ho di’ak, liu-liu iha konjuntura ekonómika mundu nian, nebé
difísil.
Krescimentu ekonómiku ne’e signifika katak iha duni atividade ekonómika ne’ebé boot,
iha ita-nia País. Reflete mós ezistênsia setor privadu maski sei emerjente, katak iha kriasaun
empregu ne’ebé barak liu, no katak iha aumentu iha atividades komersiais no turístikas, reflete
níveis produsaun ne’ebé boot liu, hanesan prudosaun agríkola, no reflecte persentajen ne’ebé
boot liu iha reseitas fiskais hodi suporta servisus Estadu nian. Ho liafuan badak, iha jerasaun
de-rikeza.
Progresu iha nível dezenvolvimentu bele mos sukat liuhusi saúde ho edukasaun, áreas
ne’ebé Timor-Leste rejista mos progresus maka’as. Entre 2010 ho 2011, númeru total labarik
ne’ebé matrikula aumenta 5% iha ensinu báziku, 8% iha ensinu sekundáriu jeral no 17% iha
ensinu sekundáriu tékniku. Taxas mortalidade infantil tuun maka’as, husi 83 ne’ebé mate iha
kada 1000 ne’ebé moris, iha 2003, ba 64 ne’ebé mate iha kada 1000 ne’ebé moris, entre
2009/2010, enkuantu esperansa moris sa’e husi tinan 59.5, iha 2006, ba tinan 64.64, iha 2011.
 
Suas Exelênsias
Señores Deputadus,
 
Ba jerasoens futuras nia di’ak, kabe ba ita hotu agora, atu uza rekursus ne’ebé ita iha ho
forma eklibrada no responsável, maibé mos ambisioza. Nune’e, mak V Governu Konstitusional,
ho prioridades ba País ne’ebé klaras tebes, sei kontinua aposta iha frentes fundamentais haat:
Dezenvolvimentu kapital sosial, hodi destaka investimentu iha kualifikasaun ba ita-nia
rekursus umanus no iha edukasaun ho saúde timoroan tomak nian;
Dezenvolvimentu iha infra-estruturas bázikas;
Dezenvolvimentu ekonómiku, ho insidênsia iha agrikultura, turizmu ho indústria
petrolífera;
Konsolidasaun kuadru institusional, hodi kontinua promove boa governasaun no hahú
prosesu desentralizasaun.
Krescimentu ekonómiku só bele konsidera hanesan indikador favorável ida ba
dezenvolvimentu nacional, bainhira observa prinsípius fundamentais rua: inkluzaun no
ekuidade.
Ne’e signifika katak timoroan tomak tenke bele sente, direta ka indiretamente, benefísius
nebé mosu no bele hetan oportunidades husi krescimentu ekonómiku né. Atu mane ka feto, foin
sa’e ka katuas, hela iha Fatumean to’o Tutuala, Nítibe to’o Laklubar, husi Alas ba Ataúru, atu
sira agrikultores, peskadores, karpinteirus, komersiantes ka profesores.
Dezde I Governu, mak hahú halo esforsus hodi estabelese desentralizasaun
administrativa no implementasaun ba Poder Lokal. Tinan ida ne’e, ita sei estabelese kuadru
normativu ba munisípius. Sei hala’o konsulta públika alargada, ne’ebé sei hahú iha Abril, hodi
bele deside hamutuk modelu ida nebé adekuadu liu ba nesesidades timororoan nian, hafoin
mak hahú kria Komisoens Instaladoras Munisipais iha distritus 13.
Kriasaun Munisípius sei hakbesik administrasaun públika ba sidadauns no, la ós deit fó
fatin ba partisipasaun demokrátika ida ne’ebé efetiva liu, sei promove prestasaun servisus
públikus nebé bele impulsiona ka dudu liután krescimentu sosial no ekonómiku, estimula
dezenvolvimentu setor privadu iha áreas rurais, hodi garante sustentabilidade ambiental ho
promosaun ba igualdade jéneru. No, importante mos, bele mobiliza di’ak liután esforsu koletivu
kona-ba implementasaun ba Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu.
Programa Dezenvolvimentu Lokal, Planu Dezenvolvimentu Sukus ho Programa kona-ba
Dezenvolvimentu Desentralizadu, ne’ebé hahú iha 2010, ajuda ona administrasoens lokais no
distritais atu familiariza, ka hatoman-an, ho prosedimentus, sistemas no asoens planeamentu
nian, jestaun no ezekusaun projetus, hodi prepara di’ak liu tan ita nia País ba prosesu boot
tebes kona-ba demokatizasaun nebé ho abut no kona-ba dezenvolvimentu. Sei iha tan aspetus
ne’ebé presiza korriji, maibé ita bele la’o ona ho konfiansa no serteza ba iha melhoria
implementasaun.
Planeamentu ba Dezenvolvimentu Integradu Distrital, ne’ebé temi mos naran PDID, ho
baze iha experiênsias ne’ebé hetan, estabelese ona sistema ida kona-ba planeamentu no
implementasaun orsamentu, iha nível distritu ho sub-distritu, ne’ebé prepara Distritus sira
antesde sai ba Munisípius.
Governu sei fó kontinuidade no hadi’a jestaun ba fundus boot rua – Fundu Infraestruturas
no Fundu Dezenvolvimentu Kapital Umanu – ne’ebé tinan ne’e, sei sai hanesan
objetu ba atensaun privilejiada, iha perspetiva kona-ba impaktu transversal iha sosiedade
tomak. Pilares rua ne’e esensiais ba projetu dezenvolvimentu ekonómiku ne’ebé ekilibradu no
sustentável, no mós hanesan fonte kriasaun oportunidades ba mane no feto, jovens, adultus,
iha País tomak.
Tan-né, sei iha aumentu ba númeru bolsas husi Fundu ida ne’e. Iha 2012, ita finansia
3.256 bolsas estudu no, tinan ida ne’e, sei kontinua atribui bolsas de estudu, iha áreas
relevantes liu ba dezenvolvimentu País. Iha 2013, Governu hakarak halo estudu ida hodi hadi’a
aplikasaun FDKU, ho planu ba formasaun nebé espesializada ba ona areas estratéjikas, ho
vizaun ida kona-ba nesesidades nebé País sei hasoru, iha prazu médiu tinan 7 to’o 15.
Ita sei proporsiona nafatin formasaun profisional, ho média anual ba jovens 2.500, no
sei garante katak asesu ba kapasitasaun jovens sira sei hanesan, husi kapital ho Distritus, hodi
fó rekoñesimentu ba sentrus ba formasaun profisional komunitária, 20 kada tinan.
Provizaun servisus bázikus edukasaun ho saúde nian, hetan karákter prioritáriu,
ba 2013.
Ami sei kontinua harii postus saúde, hodi garante katak Sukus hotu-hotu sei hetan
asesu ba kuidadus esensiais, ho atensaun espesial ba hirak nebé iha áreas remotas. Ami mos
sei hahú hadi’a di’ak liu tan servisus iha Ospital Nasional, hodi aumenta kuidadus, nebé atu fó
iha tinan hirak mai ne’e.
Ba edukasaun, iha planu atu konstroe pré-eskolas foun 250 no fó prioridade atu
estabelese escolas tékniku-vokasional 5 iha Distritus no Institutus Politéknikus 4. Iha
nesesidade premente ka urjente duni, atu kapasita jovens sira atu bele hetan empregu
profisional, hodi evita katak hotu-hotu tenke mai iha Instituisoens Superiores, iha Dili, tan de’it la
iha alternativa seluk atu hetan koñesimentus, hanesan preparasaun ba sira-nia vida produtiva.
Kria rikeza, husi kriasaun empregu nebé barak, liuhusi investimentus iha setores
ekonómikus, sai núdar meta atu alkansa iha 2013.
Redusaun pobreza iha mós relasaun maka’as ho melhoria direta iha kondisoens moris
timoroan nian, no OJE 2013 sei permite inísiu ba instalasaun sistemas bé-mós, ba 25.000 lares
rurais, no fó kontinuidade ba projetu MDGs Sukus, hodi harii, iha tinan sira mai né, uma 55.000
iha agregados komunitárius iha País tomak.
Kompromisu nebé maka’as ona, ba setores ekonómikus tradisionais, hanesan
agrikultura ho peskas, sei hanesan mós atu fó impulsu ba áreas sira-seluk, nebé Timor-Leste
bele sai kompetitivu tebetebes, liuliu Turizmu.
Tinan ida ne'e, iha planu atu harí Sentru Formasaun ida iha Turizmu no Otelaria, no atu
estabelese Sentrus Informasaun Turístika foun rua, iha Batugade no iha Díli. Liuhusi unidade
implementasaun, sei prepara atu estabelese Akademia de Artes, Kultura no Indústrias Kriativas
ida, sei konklui, husi total nen, Sentru Kultural Rejional foun ida no hakat ba estabelesimentu
Biblioteka, Muzeu ho Sentru Kultural iha Díli, ne’ebé hetan ona rai. Nune’e mos, sei kontinua
halo trabalhus de identifikasaun ba patrimóniu kultural timornian.
Se knar Governu nian krusial duni iha ninia kontribuisaun ba investimentus boboot, iha
áreas fundamentais hirak né, prioritáriu mos atu fortalese setor privadu, hodi nuné, iha médiu
prazu, setor ne’e bele asume protagonizmu boot liu iha dezenvolvimentu Timor-Leste.
Inkluzaun Sekretaria Estadu de Apoiu no Promosaun Setor Privadu nian, iha Orgânika V
Governu Konstitusional, la ós deit nesesária maibé oportuna duni.
Maibé infra-estruturas mós tenke responde ba nesesidades husi komponentes
ekonómikus país nian, no ida ne’e mak ezije atu hahú ho sériu konstrusaun estradas nasionais.
Husi parte seluk, aposta boot iha Kosta Sul ho infra-estruturas lubun boot ida iha área refinaria
no petrokímika, no mos vias komunikasaun hodi serve setor ne’e, la’o daudaun ona, hodi
asegura katak nia potensial ekonómiku sei la husik ka la aproveita.
Governu prevê, to’o final mandatu, estabelesimentu Parserias Públiku-Privadas 7,
ne’ebé sei kontribui ba objetivus dezenvolvimentu nasional.
Tinan ida ne’e, projetus Parserias Públiku-Privadus rua mak sei hahú nia konstrusaun:
expansaun Aeroportu Prezidente Nicolau Lobato ho Portu Tibar. Portu Dili la aguenta ona ho
fluxu mercadoria nebé boot, hodi sai mós kauza ida ba subida de presus ba beins konsumu,
tanba demora iha atrakajen, buat ke labele duni evita ho kondisoens atuais. Atu fó hanoin de’it
katak, semanas balun antes de Natal, kargeirus 24 mak hein hela iha tasi Dili nian, no balun até
seidauk consegue deskarrega sira nia merkadoria.
Só hadi’a tiha jestaun administrativa no finanseira país nian, mak bele garante boa
governasaun.
Nune’e, Governu sei fó liu atensaun iha asistênsia ba instituisoens Estadu, atu sira bele
haka’as-an kona-ba rigor, transparênsia no responsabilidade. Sekretaria Estadu ba
Fortalesimentu Institusional sei hala’o auditoria ba dezempeñu no hala’o fiskalizasaun susesiva,
ba liñas ministeriais hotu, hodi promove kapasitasaun operasional iha administrasaun públika.
Hanesan ne’e mos, Ministériu Finansas sei kontinua fó formasaun iha áreas
aprovizionamentu, jestaun kontratus, prosedimentus legais no administrativus no kontinua
reporta publikamente desizoens polítikas Governu nian, inkluzivamente iha áreas Orsamentu,
Ajuda, Aprovizionamentu no Rezultadus, liuhusi Portal Transparênsia.
Governu defende korresaun konstante ba sistemas no prosesu, no mós korresaun ba
polítikas, bain-hira hatudu katak inefisientes ka ho frajilidades. Ne’e implika fiskalizasaun ne’ebé
konstante no, tanba razaun ida ne’e, mak sei estabelese Komisaun ida hodi analiza no sujere
korresoens kona-ba opsoens polítikas ho despezas Governu nian.
Komisaun nia servisu sei inklui produsaun relatórius ho análizes kona-ba despeza,
hanesan kona-ba Fundu Infra-estruturas nian, Programa Dezenvolvimentu Dexentralizadu I no
II nian no kona-ba temas seluk tan, hodi haré ba sustentabilidade, iha tempu naruk, kona-ba
polítikas sosiais ho mós estudus seluktán relasiona ho impaktu ekonómiku.
Governu kontinua komprometidu tebes ho Boa Governasaun. Dezempeñu iha área ida
ne’e, husi insituisoens tomak Estadu nian, rekoñesidu ona iha índise Persepsoens kona-ba
Korrupsaun husi Transparênsia Internasional, iha 2012, ne’ebé sa’e pozisoens 30, iha
klasifikasaun organizasaun ne’e nian – melhoria ne’ebé boot tebetebes, maibé labele halo ita
hamamar fali ita-nia esforsus.
 
Suas Exelênsias
Señoras no Señores,
 
Governu konsciente katak ita nia krescimentu ekonómiku neb’e maka’as la’ hamutuk
ho inflasaun ne’ebé aas, to’o 15,4% iha Dezembru 2011, no tuun hikas fali hodi estabiliza besik
11%.
Ita hotu hatene katak aumentu iha presus sasán, liu-liu alimentares, reduz timoroan
sira nia kbiit sosa ka poder de kompra. Ami rekoñese mos katak inflasaun ne’ebé aas aumenta
kustus material nian no provoka difikuldades ba emprezas iha Timor-Leste, hodi prejudika
kualidade servisu iha nia relasaun ho gañus ne’ebé lejitimamente sira iha direitu. Ami rekoñese
mos katak inflasaun hasa’e kustus ba Beins no Servisus ho ba Kapital Menor nian, ne’ebé
Estadu sosa.
Tanba razoens hirak ne’e, mak Governu komprometidu tebetebes atu hatuun inflasaun
no, ba ida ne’e, sei kontinua rejista, monitoriza no analiza didi’ak inflasaun.
Maibé, kauzas inflasaun ne’e kompleksas no kauzas sira né bele muda ho tempu. Ho
resesaun mundial no nia efeitus to’o agora, dólar amerikanu tuun maka’as kompara ho moedas
husi ita-nia parseirus komersiais, hanesan Indonézia ho Austrália, hodi aumenta kustu ba
importasoens. Aumentus iha presus internasionais hahán nian, tanba mudansas klimátikas, no
mos iha matérias primas, kontribui mos ba inflasaun iha tempu kotuk. Kauzas hirak ne’e, no
mos petróleu folin ne’ebé sa’e, tanba rezultadu husi funu ka hanesan resposta ba sansoens
ekonómikas, Governu (nebé deit) sei la bele kontrola.
Kauza inflasaun ida seluk iha Timor-Leste, mak relasaun entre kuantidade osan ho
beins ne’ebé produz. Iha ita-nia ekonomia nebé sei embrionária, tenki iha maka esforsu nebé
persistente, sukat ho tempu, atu aumenta produsaun beins iha país, tanba la iha solusaun
májika ba né.
Nuné, Timor-Leste presiza produz liután. Orsamentu ida ne’e fó prioridade ba
agrikultura. Investimentu ida nebé boot (husi setor públiku no sector privadu) iha setor
agrikultura, pekuária no peska, mak bele kontribui ba aumentu produsaun iha kurtu no médiu
prazu.
Governu hakarak fasilita estabelesimentu emprezas foun hodi kria incubadoras-deemprezas
no krian “balkaun úniku”, nebé sei simplifica no hamenus tempu ba rejistus. Sei fó
mos apoiu ba pekenas no mikro emprezas, kooperativas ho grupus industriais no komersiais
hodi potensia kriasaun empregu no estimula setores produtivus diversifikadus.
Só aumentu produtividade, ezistênsia maun-de-obra kualifikada no kompetitividade
empresarial, mak bele suporta krescimentu ekonómiku ne’ebé sólidu, ba tempu naruk, no bele
reduz no estabiliza inflasaun. Maibé, husi parte Governu, tanba estabelesimentu prioridades
ne’ebé tau iha Orsamentu Estadu ba 2013, mak ami sei halo buat hotu atu inflasaun bele tuun
ba 8% nia ókos.
 
Sua Exelênsia
Señor Prezidente Parlamentu Nasional
Suas Exelênsias
Vises-Prezidentes Parlamentu Nasional
 
Suas Exelênsias
Señores Deputadus
Señoras no señores,
 
Iha 2013, ita sei investe total osan dolar $1.797,52 milhoens ba nesesidades País nian,
hodi fó prioridade ba Infra-estruturas, ba Agrikultura, ba Saúde no ba Edukasaun.
Kompara ho uluk, ami aumenta investimentu iha agrikultura ba 28%, iha edukasaun
ba 12% no iha saúde ba 15%.
Orsamentu Estadu ba 2013 prevê atu investe $892 milhoens iha kapital
dezenvolvimentu, husi ne’e $753 milloens ba projetus plurianuais ne’ebé boot iha Fundu Infraestruturas.
Programas tolu ne’ebé boot liu iha Fundu Infra-estruturas mak hanesan:
1. Eletrisidade ($173,9 milloens)
Iha 2013, ita sei konklui trabalhus iha Betanu no remata, nune’e, konstrusaun Rede
Nasional Transmisaun no Distribuisaun. Melhoria iha jerasaun no fornesimentu eletrisidade mak
sei suporta krescimentu ekonómiku nebé forte, atu mikro no pekenas emprezas, iha interior, ka
médias no grandes indústrias ne’ebé sei mosu.
Erru boot ida hotu iha tinan sanulu ba konstrusaun Estadu, mak ita la iha kultura
manutensaun no, atu bele korriji ida ne’e, ami aloka $10 milloens iha kategoria Beins no
Servisus ba Ministériu kompetente, atu bele garante funsionamentu no manutensaun ba Sentral
Elétrika Hera no ba sub-estasoens lubuk ida. Aumentu iha produsaun eletrisidade, husi
sentrais-elétrikas Hera ho Betanu, nudar faktor ida atu impulsiona, ka dudu indústria, implika
konsumu kombustível ne’ebé boot liu no, ba ida ne’e, ami prevê ona $117,8 milhoens.
2. Estradas ($116 milloens)
Governu determinadu atu halo estradas ho kualidade di’ak iha País tomak, atu fasilita
transporte ba ema ho merkadorias, hodi reduz mos kustus ba beins ne’ebé produz.
Além de konstrusaun estradas ne’ebé prevê ona iha Fundu Infra-estruturas, prepara
daudaun konstrusaun estrada Díli – Manatutu – Baukau no estrada Díli – Likisá – Tibar –
Ermera. Obras hirak ne’e sei finansia liuhusi programa empréstimus, husi JICA no Banku
Aziátiku Dezenvolvimentu.
Governu sei investe besik $44 milhoens iha programa empréstimu, nebé finansia
projetus ho taxas retornu ekonómiku nebé ás. Taxa juru (ka funan) husi empréstimus rua ne’e,
ki’ik liudook rendimentu nebé prevê ona husi investimentus Fundu Petrolíferu nian. Ami sei
kontinua estuda, ho instituisoens finanseiras no ho paízes balun, kona-ba viabilidade
empréstimus sira-seluk ba konstrusaun projetus boot, inklui estradas, hanesan Aileu – Ainaru –
Maubise no Manatutu – Natarbora.
3. Tasi Mane ($139 milloens)
Ho kriasaun Kompañia Nasional, TIMOR GAP, konsegue duni fó impulso ba
preparasaun kondisoens, atu hahú, tinan ne’e, ho trabalhus iha Kosta Sul, hanesan petrokímika
ho Supply Base. Iha 1 Fevereiru foin liu ba, asina ona, iha Dili, Memorandu Entendimentu entre
TIMOR GAP ho PPT estatal, husi Tailândia.
$139 milhoens seluk, ne’ebé inklui iha kategoria kapital dezenvolvimentu, husi Fundu
Konsolidadu Timor-Leste, sei finansia dezenvolvimentu infra-estruturas ho eskala ki’ik,
hanesan konstrusaun instalasoens ensinu no saúde nian, sistemas abastesimentu bee,
saneamentu ho irrigasaun, tuir nesesidades lokais. Projetus hirak ne’e sei adjudika ba
emprezas konstrusaun sivil timoroan sira nian, hodi nuné bele fomenta dezenvolvimentu lokal
no rai hela lukrus iha ita nia Rai laran.
Investimentu $68,2 milhoens, liuhusi PDID, sei kontinua promove konstrusaun infraestruturas
iha País tomak, hodi fó resposta ba nesesidades bázikas populasoens sira-nian, ho
forma justa no inkluziva, liu husi partisipasaun ativa husi sidadauns no líderes lokais.
Ha’u hakarak informa ba distintus deputadus, katak ba Orsamentu Jeral Estadu 2013,
ami só konsidera elejíveis projetus kapital dezenvolvimentu nebé satisfaz kritérius tuir mai ne’e:
Sertifikasaun husi Diresaun Terras no Propriedades kona- ba uzu rai;
Aprovasaun ba dezeñu no BoQ’s husi ADN; no
Aprovasaun husi Komisaun Polítika ba Revizaun Orsamentu.
Nune’e, ami konta katak bele garante melhoria ba taxas ezekusaun iha projetus infraestruturas
nian.
 
Exelênsias,
Señoras no Señores,
 
Governu determinadu atu fomenta produsaun agríkola. Melhoria iha produsaun
agrícola, esensial tebes, hodi hamenus importasaun no hadi’a seguransa alimentar, enkuantu
ita halo daudaun estudu kle’an kona-ba mal-nutrisaun, hodi haré ba kalorias husi ita nia
produtus, atu bele insentiva dieta alimentar foun ida iha ita-nia sosiedade.
Orsamentu Estadu ba 2013 prevê, iha kategoria Bens no Servisus, $3 milhoens hodi
sosa fini, nebé sei kontribui atu hasa’e volume no valor produsaun agríkola. Fundu Infraestruturas
inklui serkade $10 milhoens ba projetus agríkolas, liuliu ba konstrusaun no
supervizaun eskemas irrigasaun nian, ne’ebé sei kontribui mos hodi hadi’a produtividade
agríkola.
Iha setor saúde, ita konsidera áreas tolu ho aumentus orsamentais.
Ba dahuluk, mak implementasaun rejime karreira foun ba profisionais saúde, ho
aumentu iha despeza ba Salárius no Vensimentus ho valor $21 milhoens. Rejime ida ne’e sei
aumenta remunerasoens profisionais saúde nian, ho ona kualifikasoens apropriadas.
Entretantu, Governu sei kontinua ezije maka’as liután, atu profisionais saúde responde didi’ak
ba insentivus hirak ne’e hotu no hatudu zelu, dedikasaun, umanizmu iha kumprimentu sira-nia
deveres. Governu sei emprega no kompensa didi’ak mos profisionais formadus foun, nebé fila
husi Kuba. Ho profisionais saúde ne’ebé motivadus no kualifikadus, mak bele ona hadi’a
kualidade kuidadus saúde iha Timor-Leste, ba tempu badak.
Ba daruak, ami aumenta orsamentu hodi sosa ai-moruk ba $7 milhoens, nebé sei
kontribui atu hadi’a kuidadus no hadi’a rezultadus iha área saúde.
Ba datoluk, aloka mós $5 milhoens dolares hodi sosa ekipamentu médiku, inklui
iluminasaun no mezas ba sala operasoens, máquinas ba anestezia, máquina ba
monitorizasaun kardíaka, desfibrilador ida ho ekipamentus médikus seluktán.
Edukasaun hanesan fator fundamental seluk ida tan, iha dezenvolvimentu Nasaun
nian. Governu sei fó atensaun nebé di’ak ba Programa ‘Edukasaun ba Ema Hotu’, hanesan
asaun konkreta ba inisiativa Sekretáriu-Jeral Nasoens Unidas, hanaran ‘Edukasaun, Uluk’. Ha’u
fiar ita hotu konkorda katak labarik hotu-hotu tenke simu edukasaun ida ne’ebé di’ak no katak
maun-de-obra nebé matenek sei sai maun-de-obra nebé produtiva. Progresus balun iha tiha
ona no ami empenhados atu progride nafatin, hodi hadi’a edukasaun iha Timor-Leste.
Kualidade iha ensinu sai hanesan fator determinante ba rezultadus nebé di’ak iha
setor edukativu. Nune’e, Governu sei kontinua halo buat hotu, atu bele asegura kualidade
ensinu, hahú husi ensinu báziku ba to’o nível instituisoens ensinu superior. Governu konsciente
katak la iha ema ida mak bele sente satisfeitu ho deit kuantidade formadus, nebé hotu tinantinan,
bainhira kualidade ensinu sei dook husi expetativas no bain-hira ezije inan-aman sira
hasai osan barak, ho sacrifisius oi-oin atu bele garante futuru di’ak ba sira nia oan.
Orsamentu Estadu ba 2013 inklui medidas atu aumenta salárius grupus fundamentais
edukadores sira-nian. Nune’e, orsamentu ba salárius no vensimentus ba UNTL, aumenta ba
$7,6 milhoens, tanba estatutu karreira foun ba profisionais ensinu superior. Ita mós sei selu
salários para professores sira nebé, to’o agora, hanorin hela ho regime voluntariado.
Husi parte seluk, osan $42 milhoens alokadus iha Fundu Dezenvolvimentu Kapital
Umanu, ne’ebé inklui Programa ba Bolsas Estudu, ba Formasaun Profisional, ba Formasaun
Téknika ho tipus formasaun sira-seluk iha setores fundamentais, sei forma no kapasita ita-nia
rekursus umanus atu bele sai protagonistas dezenvolvimentu nasional nian.
Tinan ida ne’e, ita sei kontinua investe iha polítikas sosiais hodi hadi’a nafatin
kondisoens moris timoroan nian. Investe iha ema, liu-liu ba sira ne’ebé kbiit laek liu, ne’e
hanesan obrigasaun moral Estadu nian. Ba ida ne’e mak, ami aloka $236,5 milhoens iha
kategoria Transferênsias Públikas, ne’ebé kompreende:
$84,8 milhoens, hodi halo pagamentu hanesan benefísius pessoais ba Kombatentes
Libertasaun Nasional.
$38,2 milhoens, hodi halo pagamentu fula-fulann ba ita-nia idozus ho sira ne’ebé la iha
duni kbiit atu halo servisu.
$18 milhoens, hodi fo tulun ba ONGs ho Organizasoens Relijiozas, nebé promove
atividades kulturais no relijiozas, hodi kontribui ba bein-estar sosial, kultural no espiritual
timoroan sira nian.
$10,5 milhoens, hodi finansia programa “osan ba servisu” SEPFOPE nian, hodi
kontribui ba redusaun dezempregu.
$8 milhoens, hodi finansia Programa Nasional Dezenvolvimentu Sukus, nebé envolve
diretamente komunidades iha sira-nia dezenvolvimentu rasik.
$3,7 milhoens, hodi halo pagamentu pensoens ba funsionárius públikus sira, tuir Lei
nebé aprova ona.
$3 milhoens, ba kompensasoens kona-ba rai.
$5 milhoens, hodi finansia Programa “Ita Nia Rai’.
Ikus liu, Governu sei kontinua investe iha setores fundamentais, ne’ebé kontribui ba
konsolidasaun ita-nia Estadu de-direitu demokrátiku.
Prevê ona, tinan ne’e, atu aumenta orsamentu ba Salárius no Vensimentus PNTL nian
ba $13.6 milloens, hodi nuné bele emprega tan polísias ne’ebé sei garante seguransa País
nian. Ami sei halo mos aumentu ba orsamentu Salárius no Vensimentus F-FDTL nian ba 7,9
milloens, hodi reforça sira nia kapasidade nudar Forsa de Defeza.
Ligadu ho investimentu ida ne’e, iha ona verba $1,3 milhoens atu sosa mobiliáriu ba
abitasoens soldadus ho polísias sira-nian iha País tomak no $1,2 milhoens atu sosa veíkulus
ho ekipamentus hodi hadi’a seguransa, hanesan liuliu aeroportu.
Ita mós labele haluha ita nia polítika externa, liu-liu iha faze ida ne’ebé Ázia kontinua
sai hanesan rejiaun ho krescimentu lais liuhotu iha mundu tomak, hodi dudu krescimentu
ekonomias ne’ebé emerjentes no iha dezenvolvimentu laran. Timor-Leste lokalizadu, lolós
kedas, iha rejiaun ida nebé estratejikamente privilejiada.
Tinan ida ne’e, aleinde harii Embaixadas foun rua, ida iha Reinu Unidu no ida iha
Nova Zelândia, ho konsuladus iha Darwin ho Atambua, ne’ebé hodi aumenta osan $9,1
milhoens iha salárius no vensimentus, iha Ministérius dos Negósius Estranjeirus no
Kooperasaun, ita sei investe mos iha aspetus fundamentais sira-seluk hanesan:
Estabelesimentu Unidade ida nebé sei dezenvolve trabalhus preparatórius, hodi asume
prezidênsia CPLP nian iha 2014-2016, nebé sei relevante liután tanba atu koko ita-nia
kapasidades organizasaun ba ita nia integrasaun plena iha ASEAN.
Prepara estabelesimentu Sentru Estudus Diplomátikus, hodi forma no kapasita
diplomatas timoroan sira.
Intensifika prosesu delimitasaun fronteiras marítimas no terrestres.
Kontinua prezide ‘g7 +’ no promove Estadus frágeis iha sira-nia dezígniu koletivu konaba
dezenvolvimentu.
Partisipasaun iha Painel Altu Nível kona-ba Ajenda Dezenvolvimentu pós-2015, ne’ebé
Ministra Finansas mak reprezenta.
Esforsu ba diplomasia ho integrasaun rejional no internasional ida ne’e, iha médiu no
longu prazu, sei lori benefísius boot tebes ba Timor nia futuras jerasoens. Iha mundu
globalizadu ohin-loron nian, la iha País ida mak iha kondisoens atu ultrapasa sasátan
dezenvolvimentu nian ho forma individual no izoladu husi dinâmika relasoens internasionais.
 
Sua Exelênsia
Señor Prezidente Parlamentu Nasional
Suas Exelênsias
Vises-Prezidentes Parlamentu Nasional
Suas Exelênsias
Señores Deputadus
Señoras no señores,
 
Iha Orsamentu Estadu ba 2013, Governu explika klaramente oinsá sei selu
investimentus hotu-hotu. Reseitas domésticas, ami estima ba $146 milhoens ba 2013. Ne’e
implica iha aumentu 9%, kompara ho 2012.
Objetivu ita hotu nian mak oinsá consegue katak esforsu orsamental bele hamenus
ona husi Fundu Petrolíferu no, ba ida ne’e, ami sei prepara reforma abranjente ida hodi nune’e
bele alarga baze fiskal no aumenta reseitas ba Estadu. Iha períodu mandatu ida né nian, prevê
katak reforma ne’e sei permite aumenta reseitas doméstikas Estadu nian husi $134 milhoens,
iha 2012, ba $218,4 milhoens, iha 2017.
Diferensa entre reseitas doméstikas ho despezas besik $1.651 milhoens. Diferensa
ida ne’e hetan suporta liuhusi levantamentus husi Fundu Petrolíferu, husi uza osan ne’ebé iha
hela iha kontas Governu nian no husi empréstimus.
Orsamentu Estadu ba 2013 inklui $1.198 milhoens iha levantamentus husi Fundu
Petrolíferu. Ne’e significa katak tuun maka’as, kompara ho levantamentu $1.495 milhoens iha
2012. Diminuisaun iha montante osan ne’ebé foti husi Fundu Petrolíferu hatudu katak Governu
empeñadu duni, kona-ba aspetus prudênsia fiskal no sustentabilidade.
Nune’e mos taxas ezekusaun orsamental aumenta duni dezde 2007. Iha 2012, maski
ami seidauk iha kondisoens atu fó valores finais, hodi konsidera katak kontas seidauk audita,
ami prevê ezekusun orçamental, “ho osan nebé sai”, serkade 88% husi Fundu Konsolidadu
Timor-Leste nian.
Karik ita kontabiliza ezekusaun Fundus Espesiais, taxa ezekusaun global, mos ho
osan nebé sai, prevê ona katak sei to’o 66%.
Ami rekoñese katak taxa ezekusaun husi Fundus Espesiais, liu-liu Fundu Infraestruturas,
la korresponde ho ida ne’ebé prevê iha inísiu, hodi konsidera frajilidade ne’ebé sei
rejista husi kapasidade atu implementa projetus fízikus, kondisoens meteorolójikas ho fatores
seluktán ne’ebé Governu la bele kontrola. Maibé, ho korresaun ba sistema nebé ami
implementa daudaun no introdusaun polítikas foun, ami fiar metin katak, iha 2013, ami sei hakat
liu sasadik ida ne’e.
Hanesan konkluzaun,
 
Suas Exelênsias,
Señoras no Señores,
Povu Timor-Leste,
 
Ohin loron no liu uluk, Ita hotu mak sai Responsáveis ba Dalan ne’ebé ita
hakarak ba ita-nia País!
Ita-nia ambisaun ba dezenvolvimentu, ou di’ak liu, ita-nia dever moral atu reduz no
halakon pobreza iha ita-nia Povu, ezije polítikas sustentáveis konsertadas, ezije planu no ezije
responsabilidade.
Governu ne’ebé ha’u iha dever atu xefia, oferese nia kompromisu atu konkretiza
lala’ok ka perkursu ba dezenvolvimentu, ho susesu.
Dezenvolvimentu né sei ezije tempu! Ita tenke la’o “hakat ida-ida” iha jornada naruk
ida ne’e, hodi haree hikas fali ka revê dalan ne’ebé ita liu ona, “hodi korrije”, bainhira presiza,
ritmu “hakat nian” no reavalia beibeik ka konstantemente dalan ne’ebé ita seidauk perkorre.
Iha esforsu koletivu ida ne’e, labele iha ema ida maka husik hela iha kotuk no, muitumenus,
provoka fali ”sidi-monu” ba kompanheirus seluk iha viajen ida ne’e.
Orsamentu Jeral Estadu ba 2013, hanesan hakat importante ida tan iha jornada ida
ne’e. Ha’u hein, portantu, debate ne’ebé konstrutivu kona-ba orsamentu nebé sei determina
dezenvolvimentu ita-nia Povu no ita-nia Nasaun nian, iha kurtu, médiu no longu prazu.
 
 
Obrigadu barak.
Kay Rala Xanana Gusmão